Hommikul.

by **Anna De Tepar** Laup Nov 26, 2011 12:27 pm

Anna oli just kohale jõudnud. Esimese asjana suundus ta personali puhkeruumi, mis tema kergeks imestuseks oli tühi. Tühi inimestest. Igasugu muude asjade seas olid ruumis ka diivan ja selle ees kohvilaud, millele Anna pani suure kausi. Eemaldanud sellelt fooliumi oli näha, et kauss oli täis šokolaadiküpsiseid. Nooruke intern tegi kohviautomaadiga omale topsikese kohvi ja istus diivanile. Võtnud kausist ühe küpsise pidi ta tõdema, et need olid veel tsipake soojad. See oli ka loogiline kui arvestada seda, et ta oli need just hommikul teinud ja mõned minutid enne kodust lahkumist kaussi ajanud.
Muiates jõi ta lonksu oma veidi liiga kuumast kohvist ja hammustas siis tükikese küpsisest.

by **Emily P. Byron** Laup Nov 26, 2011 11:20 pm

Oma kabinet. Win. Emily oli seal istunud juba poole tunnikese jagu tänasest päevast, enne kui sai tähtsamad toimetused, viimased harjatõmbed ja viimased meigitäiendused tehtud, et uueks tööpäevaks valmis olla. Ta pidi ju esinduslik välja nägema. Ühe teadusajakirja, mille oli kodunt kaasa haaranud enne, kui sealt välja tuiskas, võtnud, suundus naine personali puhketuppa. "Tere hommikust," tervitas naine kolleegi, kes seal juba ees viibis. Ajakirja kohvilauale pannud, märkas ta küpsiseid, tegi "ohoo" ning võttis ühe. Soe! Nagu need küpsised, mida tema vanaema tavatses teha. Igahommikune kohv ja ajakiri ning nüüd võis Emmy end laua taha istuma sättida. "Sina tegid need küpsised?" küsis ta. "Kindlasti tegid."

by **Anna De Tepar** Püh Nov 27, 2011 6:59 pm

Anna mõtiskles parajasti millegi üle kui tähtis proua peaarst Emily sisse astus. "Hommik!" ütles ta bossule. Tegelikult ta just nii väga ei vaadanudki inimesi kui, et too on tolle boss ja see on selle alam. Enam-vähem siiski võrdsed inimolendid ju. Lihtsalt, et näiteks meditsiinialal peaarsti poole peaks siiski austusega vaatama ja mitte vastu haukuma, kuna tal on arvatavasti siiski õigus. Eriti kui sa ise oled alles intern.
Anna naeratas säravalt. "Muidugi tegin. Kuidas maitsevad?" küsis ta uudishimulikult. Kellegi teise arvamus oli alati ju hea. Ise võisid sa ju küll arvata, et need on ülimalt nomnom'id, aga kui sa oled need teinud jagamiseks siis enda arvamus on tähtsuse poolest suht maa all.

by **Emily P. Byron** Püh Nov 27, 2011 11:45 pm

Prouast oli asi nüüd küll kaugel, aga loodetavasti mitte väga kaugel... Ehee. "Need on sama head kui minu vanaema tehtud küpsised, ja mu vanaema oli super küpsisemeister," kiitis naine küpsist näksides, pudistades seda oma ajakirja peale. Kui juba peaarsti autoriteetsusest arutleda, siis tema oli see leebem tüüp, kes nii väga türanlikku korda taga ei ajanud, kuid eeldas siiski austust enda kui kõige kõrgema vastu. Lükanud hobusesabast, millesse tema tumepruunid juuksed seatud olid, välja vajunud salgu kõrva taha, võttis ta uue küpsise. "Päris huvitav oleks hakata iga päev mingeid küpsetisi kaasa tooma," arutles naine. "Viiks sellise traditsiooni sisse. Või kui mitte iga päev, siis ülepäeva või kord nädalas..."

by **Anna De Tepar** Esm Nov 28, 2011 11:14 am

Anna naeratas. "Ma sain selle retsepti oma vanaemalt. Ju see vist ongi mingi vanaemade teema," lausus ta. Hetkeks käis ta peast läbi pilt sellest, kuidas armsad vanatädikesed laua taga istuvad ja salakavalalt küpsiste retspetidega sehkendavad. Küpsisemaffia.
Naine puhus veidi oma kohvile peale, et see siis äkki võiks ju natukenegi jahtuda ja peale seda jõi ta topsist lonksukese. Polnudki enam nii väga kuum. "See on hea mõte," nentis Anna muiates. "Ma armastan küpsetamist ja kokkamist, aga üsna igav on seda koguaeg ainult iseendale teha," lausus ta ja võttis uue küpsise.

by Sponsored content

Hommikul.

Hommikul.

Re: Hommikul.

Re: Hommikul.

Re: Hommikul.

Re: Hommikul.

Re: Hommikul.