Fast but not furious enough

Oli varajane neljapäeva hommik, kui Elijah oma Ducati Monsteri Asylumi parklasse. Mootori välja keeranud ja kiivri peast tõmmanud, tõstis kutt jala üle motika ja tõmbas sõrmedega läbi oma juuste, mis kiivri all ära olid muljutud. Ta silmitses suurt hoonet hetke mõtlikult, enne kui uste poole liikuma hakkas.

OT: T

Niklaus seisatas ja silmitses meest hetke. "Minu jah," noogutas ta. Ja täitsa isiklik, mitte isa, venna või kellegi kolmanda oma. Ta viis samuti pilgu oma tsikklile, kiivrit käes keerutades. Ta tõmbas nahktagi truki lahti. "Tahad tiiru teha?" küsis ta silmi taas Robertile viies. Mm, see uus arst oli äärmiselt kuum, raske oli teda vaadates mitte ilastama hakata.

"No meil on veel natuke aega ja nad saavad ilma meieta ka hakkama nii pool tundi," lausus Elijah. Intern peaks arsti kuuldes suuremat vastutust näitama või mis? Ometi käitus Elijah vastupidi. Dr Steel oli kuum ja kes ei tahaks temaga ühe väikse tiiru teha?

Elijah naeratas rahulolevalt ja sammus samuti motika juurde. Ta ulatas kiivri kutile. "Mul on ainult üks kiiver ilmselgelt kaasas ja ma ei saa lasta sul ilma kiivrita sõita," sõnas noormees, kui ta siis oma motikale selga istus. Mootori käivitanud jäi ta ootama, et Robert tema taha roniks. Mwuhaha!

Elijah muigas üsnagi rahulolevalt, kui Robert oma käed talle ümber pani ja startis motikaga kohalt. Loomulikult võttis ta üles tunduvalt kiirema hoo, kui vaja, sest siis pidi kutt tema taga tema ümbert tugevamini kinni hoidma. Elijah oma orientatsiooni varjatuna ei hoidnud, nii et alles gut. Vähemalt seni, kuni Robert ise ka kõigega nõus on.
Parklast välja jõudes kihutas Ducati teele, mootor ustavalt nurrumas. Sujuvalt käigud üles lapanud ja hoogu juurde kogunud, kohutasid nad läbi linna liikluse, nagu oleks maantee vaid nende kahe ja motika päralt.

Ja Elijah pigistas masinast viimase välja, eirates seal juurest liikluseeskirju. Teinud väikse tiiru, sest suure tiiru jaoks neil paraku aega polnud, võttis ta suuna haigla poole tagasi, endiselt gaas põhjas. Alles parklasse keerates võttis ta hoo maha, tegi sealgi väikse tiiru ja peatas siis masina kohal, kuhu ta selle enne parkinud oli. Naeratus näol, keeras Niklaus süüte välja.

"Muidugi," muigas Elijah, kiivrit vastu võttes. "Sa pole siin kuigi kaua töötanud," mainis nooruk motika seljast maha ronides ja Robertit naeratades silmitsema jäädes. Kena arst ju siiski.