Rebellious youth!

Charlie istus mängudetoas ühes tugitoolis ja luges raamatut, hoides pilku vahepeal ümbrusel. Polnud küll otseselt tema töö, aga ühe hullukesega oli ta just lauamängu lõpetanud ja too kadus koridori, nii et mees oli end sisse seadnud, et siis vähemalt valvurit mängida, kui tal seal muud teha polnud. Osa patsiente joonistasid ja üks mängis iseendaga malet. Fun.

Elijah astus samuti ruumi koos ühe patsiendiga, kellega ta hetkel vestles. Too tahtis kaarte mängida ja peagi istusidki nad laua taha ning hakkasid kaarte mängima. Pärast Drew'i rünnakut oli Niklaus end siiski kokku võtnud ja suutis nüüd kenasti taas oma cooli hoida. Ning siis saamus sinna Stewart koos oma armeega ja hakkasid malenuppe purustama. Mmmh? Elijah tõusis laua tagant ja sammus Stewarti juurde. "Hei, mida sa teed?" küsis ta hääle rahulikuks sundides.

Midaaa hekki? Charlie pani raamatu käest ja tõusis, silmitsedes toda mütsiga hullukest, kes kaarte loopis. Eemn.. Okei? Mees sammus sinna tugitooli juurde, kükitades patsiendi kõrvale. Ülevalt alla vaatamine ei mõjunud kunagi hästi. "Viiksid äkki mind ka toimuvaga kurssi?" palus mees sõbraliku naeratusega.

Charlie tõusis, saates meest pilguga ja libistades käega üle kukla. Nojah.. Kui tüüp kavatses ise end oimetuks joosta, siis polnud temal ju väga vaja rassida. Mis seal siis ikka. Kutt läks parem neid malenuppude jäänuseid kokku korjama, et keegi endale nendega viga ei teeks, ning rahustas samas ka tolle malet mänginud hullu maha, kes seal monotoonselt õõtsus ja omaette rääkis.

Kogu see segadus oli ähmi täis ajanud ka kõik haigla töötajad ja nii 'leidis' Nicholas kohviku letitagant sahtlist ühe keskmisest pisut suurema kööginoa. Noormees oli selle endale varrukasse libistanud, ilma ühegi konkreetse plaanita. Pigem kõndis ta majapeal lihtsalt ringi, silmad paiste nutetud ning juuksed sassis. Tema jalad viisid noormehe lõpuks mängude tuppa. Ta kõndis natuke ringi ja vaatas siis lauda, mille ääres istudes ta Tuesdayd joonistanud oli. Tuesday.. Siis meenus ka Holly. Järsku hakkasid kõik helid kutti korraga 'ründama' ja ta sattus segadusse. Eemal nägi ta praktikanti. Nick sammus ta juurde "Elijah?" vaatas ta meest ning kohe, kui mees tema poole pöördus, lõi Nicholas teda noaga kõhtu. Nooruki silmadest hakkasid veerema pisarad "Sina pidid mind kaitsma, seda poleks pidanud juhtuma, keegi oleks pidanud tulema," sõnas ta vaikselt, tõmbas noa välja ning lõi veel kaks lööki.

Katie kuulis mingisuguseid matse ja läks asja uurima. Põhilised helid tulid mängutoast ning naine seadis sammud sinna. Vaatepilt, mida ta nägi oli šokeeriv. Nicholas oli kuskilt noa kätte saanud ja pusitas nüüd Elijah'it. "NICHOLAS!" karjus Kat kõvasti, et tähelepanu eemale tõmmata.

Elijah oli täiesti segaduses nendest hulludest ja nende liidrist, kes asju hävitama asusid ja siis kõnetas keegi teda. Vaevalt sai ta pilgu Nicholasele pöörata, kui ta teravat valu kõhus tundis. Niklaus ahhetas, vaadates Nickile silma. Ta ei saanud üldse aru, mille eest ta nüüd nuga sai. Ja siis järgnesid esimesele löögile veel kaks. "Miks?" küsis kutt kui siis põlvili vajus, valge kittel ja triiksärk selle all määrdusid kiirelt verega. Ta lausa tundis, kui ta käed haavadele asetas, kuidas ta süda verd haavadest välja pumpas.

OT: And that's how it's done. Brofive!!!

OT: We are still good at this

Nicholas vaatas verd oma kätel ja hakkas siis uuesti nutma. Noormees pillas noa maha ning kogu tema keha värises šokist. Ta polnud kunagi varem kellelegi haiget teinud. Ta polnud kedagi isegi löönud mitte. Nick põrnitses oma veriseid käsi ega suutnud end liigutada. Suhteliselt kiiresti jõudsid kohale kaks sanitari, kellest üks noormehele nõela kaela lõi ning ta uimastas. Kutt viidi üsna kiiresti minema.

Charlie oli nii tegevuses tolle hullu rahustamisega, et märkas toimunut alles Katie karjatuse peale, kiirustades siis Elijah'i juurde. "Rahulikult nüüd," sõnas ta pigem enda rahustamiseks ja aitas mehe selili lamama, tõmmates seejärel enda särgi seljast, et see haavadele suruda. Paljastest kätest vast kolme torkehaava puhul ei piisaks. Ühe käega otsis mees taskust telefoni ja valis hädaabinumbri, vaadates siis ruumis ringi. Hullumaja indeed. Ja isegi häiret ei kõlanud veel. No mis mõttes?

OT: And you're out. Fukken nice. Puhas töö.

Kogu selle mässu keskel oli ka Chord viimaks uudishimulikuks muutunud ja asja uurima läinud. Koridoris üsna osavõtmatult ringi lurkinud märkas ta kuidas veriste kätega Nick mängude toast välja lohistati. Oioi. Veri... See ei tõotanud head. Ta kiirendas sammu, peatudes siis uksel. Nähes Elijahi enda kõhtu kinni hoidmas ja kõike seda verd, mis tema ümber juba oli, oli Chord sekundiga oma sõbra juures. "Ei, ei, ei, ei," pomises ta. "Sa ei tohi surra eks," pomises Chord läbi pisarate. "See poleks aus," pomises kutt. Miks kõik tema lähedased veriselt surema pidid? Üldse surema?

OT: Täpselt minu posti koopia sul rsk, Charlie.

OT: Ups.

Charlie vuristas telefoni kõik vajaliku info ja auto saadeti välja. Mees sai lisaks veel juhiseid jätkata seda, mida ta juba tegi. Ehk siis haavadele surve avaldamist. Mees tõstis pilgu kui Chord sinna saabus, kõheldes hetkeks. Ei tea, kas kutile tuli väga kasuks seal praegu olla. Aga nomh.. Nüüd oli hilja nagunii. "Vajuta selle haava peale," sõnas Charlie kolmandale veritsevale torkehaavale osutades. Haava ennast polnud küll näha, sest särk oli peal ju, aga veri imbus läbi ühest kohast. Mehe enda käed olid kahel ülejäänud haaval.

Katie taipas, et ta oli lihtsalt jäätunud ühele paigale. Naine hakkas nüüd mõtlema, mida tasuks teha. Kiirelt saatis neidis ruumist ühe hullu ära, kes ei saanud toimuvast mitte midagi aru. Hull läks isegi rõõmuga ära. Neidis naases ja hakkas Chord'iga rääkima :"Rahu, ta ei sure. Kiirabi on kohe kohal." Kat nägi, kuidas Charles oli 911 valinud.

OT: Haav pole sügav nagu kaev ega lai nagu kiriku uks, aga ajab asja ära...
Forever noh. (I once played Mercutio)

Elijahi hingamine muutus katkendlikuks, väga valus oli ju. Ta muutus uimasemaks. Külm hakkas. "Ma tahan magada," pomises kutt nõrgalt ja ta silmad vajusid kinni. Raske uni oli.

"Ei, Elijah! Sa pead ärkvel püsima," sõnas Charlie endale üldse mitteomasel karmil toonil. "Räägi mulle midagi.. Eeh.. Räägi, mida sa hommikusöögiks sõid?" päris mees. Virutaks kõrvakiilu tüübile, kui ta käed verised poleks.

Chord surus haavale, kuhu Charles näidanud oli. Pisarad voolasid mööda kuti põski alla. "Ära ütle nii," käratas ta ja virutas Elijahile kõrvakiilu. "Sa ei jää magama! Kuuled mind? SINA ei jää magama," sõnas kutt kindlalt. Katie hääl rahustas teda. "Kiirabi.... See pole kunagi kohe kohal," pomises kutt pisarad silmist lahmamas. See jääb alati hiljaks.

OT: Duuuude.

OT: Gimme mah brain back. :M

Charlie viis pilgu Katie'le, kes nüüd ka sinna tuli. "Lase häirekella," palus mees. Siin haiglas ikka oli selline asi, eks? Pidi olema.. See oli vist kohustuslik. Üle kogu selle lärmi kostusid viimaks ka sireenid. "Ja juhata meedikud siia," lisas Charlie naisele paluvat pilku saates. Tal olid käed tööd täis ju.

Elijah avas oma silmad, kui ta kõrvakiilu sai. Aia. "Ma ei mäleta," pomises kutt. Mis hommikusöök? "Ma ei jaksa," sonis Elijah. Ta silmad hakkasid jälle kinni vajuma. Uimane oli olla.

Katie noogutas ja läks häirekella laskma. Kiirelt jooksis naine väliukseni ja meedikud olidki poole minuti pärast kohal. Kat juhatas nad edasi mängutuppa, kus hakkasid meedikud kiirelt tööle. Naine kuivatas kiirelt enda pisaraid, et Chord neid ei näeks.

Meedikud ajasid Chordi eemale ja kutt kõndis Katie juurde, põimides käed ümber neidise. "Palun ütle, et ta ei sure," nuuksus kutt. "Ta ei tohi ka surra," lisas nooruk. Ta tundis end jälle nii süüdi. Tema oleks pidanud seal olema. Miks ta nii hilja liikuma hakkas. Ta oleks pidanud tunduvalt varem seal olema.

"Ta ei sure," kinnitas Katie Chordile. Elijah oli veel teadvusel ja meedikud tegutsesid kiirelt. Kat hoidis mehe ümbert kinni. "Shh..Rahu," üritas naine Chord'i rahustada, kuid ta polnud isegi kindel, mis saama hakkab.

Üsna pea tõsteti Elijah kanderaamile ja toimetati majst välja, autosse, kus see vilkurite saatel teise haigla poole teele asus.

Kui Elijah nüüd peaks surema langeks nad kõik Chordi ravis ilmselt mitu sammu algusesse tagasi. Neidise hääl suutis siiski Chordi maha rahustada ja oma tavapärasesse musta auku kutt ka ei langenud, nii et kõik oli veel kontrolli all.